P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või 9,4605 * 1012 km alajahtunud veepiiskade, jääkristallide, lumehelveste segust. Läbipaistvate
Päike ja kuu paistavad neist läbi. 3.Kiudkihtpilved(Cirrostratos) kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet taevavõlvil. Päike ja kuu on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid annavad need pilved väga madala õhutemperatuuri korral Ida-Siberis. Keskmise kihi piires eraldatakse 2 põhiliiki: 1.Kõrgrünkpilved(Altocumulus) on valged, helehallid või sinakas hallid pilved, mis esinevad lainelise kihina või pilvetompudena. Päike ja kuu paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või allajahtunud veepiiskade ja jääkristallide ning lumehelveste segust. Läbipaistvate kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. 2.Kõrgkihtpilved(Altostratos) on hallikas või õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. Päike ja kuu paistavad neist läbi nagu mattklaasist, tihedama pilvekihi puhul on päikese või kuu asukoht
annaabi.ee 
