Udud kujunevad maapinna lähedal aga pilved kõrgemal. Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: ÜLEMISED PILVED (alus 6-10 km kõrgusel; valge värvusega, läbipaistvad ning varjudeta. Päike või kuu paistab neist läbi teravate kontuuridega. Koosnevad alati jääkristallidest, sademeid ei anna). Nt. Kiudpilved. KESKMISE KÕRGUSE PILVED (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel; tihedamad kui ülemised pilved. Pilveosadel esineb kohati varje. Pilved koosnevad kas väikestest, tunduvalt alla 0 C° jahtunud piisakestest või veepiisakeste, lumetähekeste ja jääkristallide segust). Nt. Kõrgrünkpilved. ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes). Nt. Kihtpilved. VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud
Koosnevad alati jääkristallidest, sademeid ei anna) *Kiudpilved (väliselt peene, kiulise ehitusega) *Kiudrünkpilved (meenutavad üksikuid valgeid varjudeta (rühmitunud) pallikesi) *Kiudkihtpilved (moodustavad õhukese valge loori, millest Päike ja Kuu paistavad selgelt läbi. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise tagajärjel pilve jääkristallidelt tekivad Päikese ja Kuu ümber halonähtused) KESKMISE KÕRGUSE PILVED (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel; tihedamad kui ülemi sed pilved. Pilveosadel esineb kohati varje. Pilved koosnevad kas väikestest, tunduvalt alla 0 C° jahtunud piisakestest või veepiisakeste, lumetähekeste ja jääkristallide segust) *Kõrgrünkpilved (koosnevad väliselt valgetest pallidest või pankadest, mille on juba paiguti nõrku varje. On sageli rühmitunud kobarateks või paralleelseteks ribadeks. Tornjad kõrgrünkpilved osutavad sellele, et troposfääris on tekkinud võimsad püstvoolud. Viimaste alusel aga arenevad sageli äikesepilved
annaabi.ee 
