Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Pilvede alumise pinna (aluse) kõrguse järgi liigitatakse pilvi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks. Neljanda klassina on kasutusel vertikaalse arengu pilved. Pilvede välimuse järgi liigitakse pilvi 10 põhiliigiks, mis omakorda sisaldavad mitmeid alaliike. 48. Kuidas toimub vihmapiiskade (lumehelveste) teke pilvedes?
- Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi - Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse jm omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna. - Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac)
annaabi.ee 
