Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektomeeter
paralleelseid kiiri prismale;
2. prisma;
3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired
erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei
märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaadata
spektroskoobiga hõõguvat gaasi, siis näeme mustal taustal värvilisi jooni, millest
igaüks on pilukujutis.
1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud
elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast
läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka
kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11
grammi ainet.
Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab