Roopill
Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli
mõnikord ka sõrmiline. Samamoodi on rukkikõrrest valmistatud kõrrepill.
Puust roopillil, mida on nimetatud ka pöörpilliks, on heli tekitava keelekesega pilliosa lõigatud
eraldi roo- või sulejupist. See on asetatud eemaldatud südamikuga männi- või lepapuust torusse,
mille peal on sõrmeavad. Saavutamaks paremat heli, on puhumisotsa tihendatud vaha või vaiguga.
Teise võimalusena hoiab mängija oma keelt õhukindlalt pilliotsal ees.
Roopilli mängisid nii karjased kui ka vanemad mehed valdavalt meelelahutuseks. Poistel, kel oli
oov õppida torupilli, soovitati enne roopillimäng selgeks saada. Mängiti tantsu- ja lauluviise, samuti
erilisi kiireid kaunistuste ja trioolidega palu.
Kasutatud allikad:
http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rp_pillid_ja_muusika/rp_rahvapillid/rp_puhkpillid/rp
_klarnet/Roopill
Raamat ,,Eesti rahvapillid"
annaabi.ee 
