Doris Kareva
ümbritseb meid nagu hirm, nagu nahk, nagu kae"(Sinu sõnade veini avan vast aastate pärast),
" tasa kui templikell."(Su nimi mus heliseb tasa)
Isikustamine- "Vesi võlgu ei võta, laenuks ei neela leek"(Langenud saatusesõna),
"Neelasid aastad."(Noorus on hõbe)
Metafoor- "Nõnda lausuvad laud silmile,"(igatsus, sidrunimahl), "Sina, mu sisetunde
minister," "Valitud seltskonnas vaim vaid pillerkaarleb palees."
"Langenud saatusesõna" haakub teemalt minu elus olnud hetkega. Olen öelnud olulisele inimesele
solvavat. Sõnu on raske tagasi võtta ja see tegi talle hingeliselt haiget. "Langenud saatusesõna tuul
tagasi enam ei kanna." Õnneks andis ta lõpuks andeks. "Õiglus on kuningas, kuni halastus on
kuninganna- maailma majesteet."
Ma olen sind armastanud.
Ma olen Su hüljanud
ühe silbi pärast, mis vaikuse
näkku Sa süljanud.
Vere torm rebis raamatulehti
ööl, mil viibisin Sinu pool.
annaabi.ee 
