Mihklipäev
viimaseks suvepäevaks.
Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees
korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk.
Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus
ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja
vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma
kirevuses pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kopvekkide, laadasaiade ja magusate
kaunadega ning suupillidega.
Noorrahvas kogunes lõkke äärde, kus küpsetati naerist või kaalikat või mindi mõnda tallu
tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva.
Loomade hääled kadusid nüüd karjamaalt ning karjapasun ei tuututanud enam. Loomi ei
võidud endam välja lasta, kuigi Mihklipäeva aegu olid mõnel aastal päris soojad ilmad, sest