Ekraan sensoriga asub aparaadi sees. Aparaadi taga, välisel küljel on ekraan pildistaja jaoks. Sellel on kujutis juba õiget pidi. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust.Katik avab tee valgusele enamasti sekundi murdosaks. Katik koos diafragmaga tagavad sensorile sobiva valguse hulga. Valgusaja määramine toimub enamasti automaatselt. Pildistatava kaadri valikuks varustatakse fotoaparaat pildiotsijaga. Objektiiviga tekitatava kujutise teravuse tagamiseks võidakse kasutada kaugusmõõdikut. Tänapäevastes fotoaparaatides saab välja tuua mitu allsüsteemi. Otseselt optikaga, mida oleme õppinud, on seotud objekti kujutise teravustamine, värvilahutus, sobiva valgusaja määramine. Lisaks sellele toimub aparaadis kujutise salvestamine ja töötlemine. Kõik need allsüsteemid töötavad üheskoos, moodustades keeruka süsteemi.
peegelkaamera 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. Ajalugu 1948: Hasselblad Rootsist pakub oma esimese keskmises formaadis peegelkaamera kaubanduslikuks müügiks; Pentax võtab Jaapanis kasutusele automaatse diafragma; Polaroid müüb hetkeks must-valgeid filme. Ajalugu 1949: Ida-Saksas Zeiss'is arendab Contax S esimese peegelkaamera koos pöörava pentaprisma pildiotsijaga. 1955: Edward Steichen vaimuliku ,,Family of Man" näitus New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis Contax S Ajalugu 1959: tutvustati Nikon F-i. 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1963: Esimese väljatöötatud värvifilm Polaroidi poolt Nikon F Ajalugu 1972: Kodak võtab kasutusele 110-
annaabi.ee 
