Audru mõis
Keskajast pärinevat audru mõisa on esmamainitud 1449.aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne
piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi
omanduses Rootsi ajal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele,
kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte.
Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von
Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle
kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil asetsenud
barokne puitehitis. Hoonet ilmestas murdkelpkatus, ebasümmeetriline fassaadilahendus viitas
sellele, et seda oli mitmes järgus püstitatud ja ümber ehitatud. Tõenäoliselt pärines suur osa
hoonest 18.sajandist, kuid selles võis sisalduda ka vanemaid osi, samuti ehtitati seda
19.sajandil mitmeti ümber.
Audru mõisa peahoone(18.saj keskpaik, hävinud)
annaabi.ee 
