Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses. Sant` Andrea kirik Mantovas Itaalias: pilastrid . · Sant` Andrea kirik
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; Apollon ja
Väga suured muutused toimusid arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid. Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ilmalike hoonete loomiseks. Selle ala kõige suuremad saavutused jäid seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust.
rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad
tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega. Esimene korrus oli massiivsem ja teine korrus kergema ilmega. Ehituskunstis üldiselt hakkas levima baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad, pilastrid, viilid akende ja uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise üldmuljesse, samuti suurenes antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Esmakordse kehastuse said need püüdlused väikeses Tampietto kabelis
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2)
diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus. Esindusinterjöörid on oma kujunduselt arhidektuursed, kasutatakse ka välisarhidektuuri elemente
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rooma ehitised Silmapaistvaimaks VanaRooma arhitektuuris olid kaared ja võlvid, mis olid kivist ehitatud, ning kõige tähtsamad kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks arhitektuurseks saavutuseks oli kaarte ja võlvide otstarbeline kasutus, kus nad moodustasid ehitiste kandefunktsiooni. Roomlased ehitasid ka silmapaistvaid teid, sildu ja akvedukte. Circus Maximus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud
5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed. Uuemad on peenemad ja kergemad. 6. Kes on uuema palazzotüübi looja? Millised on tema teened teoreetikuna? Leon Battista Alberti. Ta on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus korruste akende vahele paigutati pilastrid. Hakkas kirikuehituses kasutama antiikeeskujusid.
Barokk 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel
o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS
püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis, kaetud poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast ajast. Hoone väärtused Hoone on vana. Ajalugu Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Pärast mõisaomaniku Heinrich von Ficki surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud Jakob Heinrich von Lilienfeld.
barrocco) tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kirik Viinis Barokk kirjanikud Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine
Vana-Rooma Karolina Toom Interjöör · Suurjooneline dekoratiivsus, ei põlatud illusioonsed lahendusi · Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev
Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Tähtsaim barokk-kiriku puhul oli läänefassaad: kahekordne, ühendatud voluutidega. Kaunistatud renessansist pärit dekoratiivdetailidega: poolsambad, pilastrid, viilud, nissid. Kasutati erinevate seinaosade eendamist risaliit. Fassaad võis olla laineline, astmeline või nõgus, ebasümmeetriline. Üldmulje dünaamiline, liikuv, rahutu. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1. Naturalism. 2. Eklektsism. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos", ,,Breda alistumine e
aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu. Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Ka Teises maailmasjas hävinud Vesneri mõisahoone sarnanes paljudes kujundusdetailides Kõpu mõisaga. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, mis tegusteb seal tänini. Kooli vajadusi arvestades on hoone ehitatud täiskahekorruseliseks. 2003. aasta kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguid.
rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. Leht 4 / 24 3. Seleta mõisted ja too näiteid: kunstide süntees - kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku.
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase
Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivste vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid domineerima horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist leillevanikud). Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele
Peamiselt eestis muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus. ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil
Raspe juhtimisel oli taas kasutusel 1642. aastal. Hoone põles 1667 ja taastati Academia Gustaviana Carolina päevil. Säilinud on fortifikatsiooniinseneri Paul von Esseni plaanid. Peale Academia kolimist Pärnusse jäi maja komandandile ja läks varemetena peale Põhjasõda Vene kroonule. 1766. aastal taastati Ökonoomia ja kohtuhoonena, hiljem lisandus vangla. Silmapaistvalt kõrge katusega barokselt sümmeetrilist peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, räästaalune friis ja ümarakendega katuseuugid, keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil
poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Mört, poolsambad, pilastrid, võlvid, kuplid. 9. Nimeta Rooma ehitisi. Termid, Colosseum, triumfikaar, foorum, Basilica äri- ja kohtuhoone. 10.Millised suunad valitsesid rooma portreeskulptuuris? Realistlik idealiseering( keisrid pärast surma jumalatena) 11. Võrrelge vanakreeka stiile. Joonia stiil on hilisem, sambad peenemad ja elegantsemad. Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus
Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõis · Kunstmarmorist seintega ballisaal, mida on aegade jooksul pidevalt muudetud seintel kujutatud marmorsambad, sammaste vahel on punase ja mustaga kombineeritud tahvlid, mille keskosas on kujutatud mütoloogilsi stseene; maalitud õlivärvidega Meistrid olid ilmselt pärit Itaaliast
Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised. 1 3. Rooma kunst Kuidas tekkis Rooma linn?rajas Romulus 753 e.k.r Võimu väljendamine läbi kunsti, too näiteid:Ehituskunst, keerulise ehitusega ehitised, sambad, võlvid ja kuplid kaunistuseks, poolsambad ehk pilastrid, skulptuurid ja nende koopiad. Roomlased ei tegelenud kunstiga, tegelesid kreeklased. Keiser Augustinuse mõju Rooma kultuuriarengule?Võeti kasutusele ladinakeelne kirjandus, kunsti iseseisvumine, kunst hakkas peegeldama roomlaste ideaale, m Keiser Nero mõju Rooma kultuuriarengule?kunst hakkas kogunema Keiser Hadrianuse mõju Rooma kultuuriarengule?kõikide jumalate tempel Panteoni, tehti keisri mausoleum, tehti villasid, paleesid, raamatukogusid jne Mis on:
1. BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11
Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid kaunistasid skulptuurid ja maalid. Ühendatud oli maalikunst ja arhitektuur.Maalide eesmärk oli inimesel mõjutada tundeid, mitte jutustada, õpetada,moraliseerida. Lagi tehti enamasti puust,kuid püüti varjata selle tõelist materjali.Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F
Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses.
Sakraalehitiste osatähtsus vähenes. Laienenud ehitusmaht sundis kasutama lihtsamaid ehitusvõtteid ja odavamaid materjale. Rauatööstuse kasv võimaldas rakendada rauda hoonete konstruktsiooniks. Hakati kasutama standartseid puusepa ja luksepa kaupu uksed ja aknad. Hooned ehiteti kavandatud projektide järgi. Suurt rõhku pandi fassaadile, kus rakendati antiikarhitektuuri elemente. Hoone püüti allutada kindlale süsteemile ja sümmeetriareeglitele. Hoonet kaunistavad sambad või pilastrid ehk poolsambad tagasihoidlikumal puhul. Neile lisanduvad skulptuurid nisides. Lisanduvad medaljonid, rippuvad linikud ja trofeekimbud kilbi moodi. Sisekujunduses on iseloomustav suurejoonelisuse taotlus. Esindusruumis on tavaliselt avarad, seinapind on ühevärviline ja ülemist osa kaunistab ornamentaalne vöö. Armastati kuldornamente valgel, tumesinisel või tumepunasel seinal. Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase
suguvõsa. Kunst on eriliselt aristokraatlik ja eriti peen ning rafineeritud. KUNST on orienteeritud kitsale ladvikule. Kõrgrenessanss-keskuseks saab ROOMA, kuid FIRENZE Säilitab oma tähtsuse. KÕRGRENESSANSSI meistrid püüdlevad suurejoonelise terviku poole. Püüd mõõtmete suurendamise poole. ARHITEKTUUR on lihtne, MONUMENTAALNE ja mõjub suuremalt. PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu VÄRVIL ja loodusel.
ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus arhitektuur, skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. · Stukkdekoor- Kipsist, lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris.
· ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad
Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks oli kasutada ära klassikaline ehitusstiil uue ja ilusa harmooniliseks koosluseks. 11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti.
Vanarooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Ristvõlv Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui sell...
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes
Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilas trite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv.
ITAALIA RENESANSS Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli
Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus
Sellest ajast pärinevad ka laemaalingud ja sisehooviga tall-tõllakuur, mis hiljuti restaureeriti. Praeguse ruumilahendise sai peamaja 1876-77 aastatel toimunud järjekordsetel ümberehitamistel. Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahe-korruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile
võimalik ehitada mitmekesise plaaniga ehitisi ning suuri siseruume. Ristvõlv ja Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Sambad Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Sambad olid dekoratsiooniks, kaared ja võlvid olid tegelikud toetuspunktis. Roomlased võtsid kasutusele poolsambad (poolik sammas, mille lapik pool toetub vastu seina) ja pilastrid Ehitised Akvedukt Trajanuse sammas Triumfikaar Panteon Foorum Fortuna Virilis Term Colosseum Akvedukt - puhta Triumfikaar - vee võidukate väejuhtide transportimiseks auks püstitatud loodud veejuhtmed, väravakujuline
esimesed instrementaalmuusikazanrid? Arhitektuuril loobuti kõigest gootilikust. Kõlavärvide otsingud soodustasid teket. Kõige täiuslikumateks ehitisteks hakati Esimesed instrumentaalmuusika zanrid olid pidama kuplitega ehitisi. Hooneid canzon ja sonata. kaunistasid sambad, lõvipead, putod, pilastrid, akantuselehed ja paljud teised. Arenes välja kõrgtasemeline käsitöö. Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja Nimetage tähtsamaid renessansi ajastu enesekindluse. Teadus hakkas tuginema klahv-, keel- ja puhkpille? vaatlustele ja katsetele. Pille valmistati perekonniti(bassist Millal ja kus toimis Ars Nova sopranini) muusikastiil
aastaarvu 1660, mis on vääride dateerimise aluseks. Maalid kujutavad stseene Vanast ja Uuest Testamendist ja kokku on neid 57. Pildipiibel on jagatud nii, et põhjaseina jäävad Uue Testamendi, lõunasse Vana Testamendi ja oreli ehk lääneseina Kristuse kannatuseloo ainelised maalid. Töödes on märgata erinevate kunstnike kätt, kuid kahjuks on nad kõik anonüümsed. Ornamentika on barokselt lopsakas. Tasub vaadata iga detaili eraldi – nikerdatud peakesed ja inimfiguuridega kaunistatud pilastrid maalingute vahel ning grotesksed maskid, isegi rõdude alla paigutatud rippornamendid - igaüks neist on unikaalne ja kordumatu. Jääb üle vaid imetleda vanade meistrite fantaasiat. Ka esmapilgul sarnane detail erineb teisest. Võib-olla selles ongi sajanditetaguste meistrite suur erinevus tänapäeva inimestest – kunsti ei valmistatud seeriaviisiliselt, mehhaaniliselt ja täpselt kopeerides. Iga osake kunstis kandis oma isikupära
taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid kujundatud linnakeskused ja väljakud domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks Firenze toomkiriku nelitise kuppel Santo Spirito kirik palazzo rikka inimese loss kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega domineerib horisontaalne joon
Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on
voluutidega, fassaadile lisatud rohkesti raiddekoori - suured reljeeftahvlid(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akende vahelisel seina pinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba Maarja Pent 11 klass 2012 selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit.Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. 14. "Õiglust" ja "Rahu" kujutati ...? Allegooriliselt kujutatakse: Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. 15. Puunikerduskunstis tehti ...
iseseisvamaks & enesekindlamaks. 2. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanssiks. 3. Valdavalt ehitati kirikuid, kupliga kaetud ehitisi. Peetri kirik Roomas , seda ehitati üle saja aasta ning töid juhatanud kümnest arhidektist olid tähtsamad esialgse kavandi looja Bramante ning Michaelangelo. Renessanssiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud mud Roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Endist kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. Palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline.
❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument.
Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust
aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450 tel hoonetel olla üle 000 tellist, mis 100 ruumi. valmistati kohapeal. • Kadrioru loss • Barokkstiil • • Niccolò Michetti Pilastrid • • Kalliskivipunane valgega Peeter I • • Peasaal üks väheseid 1719-1725 säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre Kasutatud kirjandus • “1000 LOSSI, KINDLUST JA PALEED”, Sinisukk 2008
annaabi.ee 
