Üks päev kammkeraamika kultuuris
hiljem puhastasime need kõõvitsatega. Liha küpsetasime lõkkes ning lasime hea maitsta.
Kolmekümnel inimesel sai kõht rasvast liha täis.
Kuna nüüd on kõigil kõhud liha täis ning päeva töö tehtud, siis nokitsetakse veel natukene
majade kallal. Mõned panevad loomanahku katusele, et öösel soojem oleks, noored mängivad
omavahel mänge ning lõbutsevad. Väljas läheb juba pimedaks ning kõhedaks ja kõik lähevad
vaikselt osmikutesse ära. Mina pikutan oma asemel ning mõtlen oma päeva tagasi. Mulle
meeldib elada nii paljude inimestega koos, kuid tahaks vahel ka natukene omaette olla. Praegu
vaatan oma enda voolitud merevaigust linnukest ning mõtlen, kas me saame homme kõhu täis
või kannatame jälle korisevaid kõhte.