Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks
organitest pea-ja seljaajusse. Teised aga kesknärvisüsteemist elunditesse. 13. Kuidas omandab inimene uut infot, kui on teada, et närvirakkude arv ei suurene? Õppimise ja kogemustega luuakse närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid. 14. Nimeta peaaju osad ja nende ülesanded! Suuraju-juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju-kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu. Pikliaju-ühendab peaaju seljaajuga. Asuvad mitmed elutähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahetele allumatut elundite tegevust(nt-hingamiskeskus). 15. Nimeta suuraju poolkerade ja ajukoore piirkondade ülesanded! Parem ajupoolkera-juhib vasaku kehapoole tegevust. Määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupoolkera-juhib parema kehapoole tegevust. On seotud lugemise,
annaabi.ee 
