Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine
kiirguse jaotuse järgi. Varsti pärast Plancki kiirgusseaduse avastamist mõisteti, et jaotuskõvera
kuju sõltub vaid ühest suurusest- temperatuurist. Pole mingit tähtsust, millest kiirgav keha
koosneb või kui suur on see keha. Väga kuumade kehade jaotuskõver meenutab järskude
nõlvadega kõrget mäge ja paikseb see palju lühematel lainepikkustel kui Päikese kõver. Päikesest
madalama temperatuuriga kehade jaotuskõver on madal ja laugjas nind paikneb Päikese kõvera
pikilainelisel osal. Temperatuur on jaotuskõvera maksimumi järgi kergesti määratav. Tähe
temperatuuri ja kiirgusmaksimumi lainepikkuse vahel on lihtne seos, nn Wieni nihkeseadus.
Niisiis tähe temperatuuri mõõtmiseks tuleks uurida tähe kiirgust võimalikult suures lainepikkuste
vahemikus ja määrata koht, kus tähe kiirgus on kõige tugevam. ( 1.)
Tähe kiiruse mõõtmine
Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud
annaabi.ee 
