Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi α, κ (kapa) ja A või siis neli A, αx, κ (kapa) ja ω kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. α – optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina αx e pikikaldenurk ja ω ehk põikikaldenurk. κ (kapa) on aerofotoaparaadi pöördenurk pildistamise momendil ja nurk A on asimuut ehk nurk tõelise meridiaani ja optilise peatelje projektsiooni vahel. Välised projekteerimiselemendid on määratud ligikaudselt aga võivad olla ka tundmatud. Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui
1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, x, (kapa), ; , (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi , (kapa) ja A või siis neli A, x, (kapa) ja kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina x e pikikaldenurk ja ehk põikikaldenurk. (kapa) on aerofotoaparaadi pöördenurk pildistamise momendil ja nurk A on asimuut ehk nurk tõelise meridiaani ja optilise peatelje projektsiooni vahel. Välised projekteerimiselemendid on määratud ligikaudselt aga võivad olla ka tundmatud. Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega
annaabi.ee 
