KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUUR EESTIS
töövõtted ja vahendid tulid läänest.
13. saj keskpaigani esineb veel romaani
stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti
stiiliga.
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib
eristada nelja piirkonda:
1. Lääne-Eesti ja Saaremaa
2. Kesk-Eesti
3. Tallinn ja Põhja-Eesti
4. Tartu ja Lõuna-Eesti
Lääne-Eesti ja Saaremaa
Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti
asustatud.
Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali
(paasi ja dolomiiti)
Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid
ning natuke madalama kooriruumiga ja
enamasti kindlusliku iseloomuga
ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul
esile ka mitmel pool mujal Saaremaal.
Tornid algselt Lääne-
Eesti kirikutel
puudusid.
Kesk-Eesti
Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas
ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid
toetuvad ümarpiilaritele.
Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja
avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas
hämarad ja romantiliselt salapärased.
Põhja-Eesti ja Tallinn