kõverale asetada ei saa ja mõõdetakse tegelikult piki sirgeid kuid arvutatakse välja nn mõõduliig (kõvera pikkuse ja sirgete pikkuste vahe ning tõstetakse mõõdulinti pöördepunktist edasi mõõduliia võrra ja jätkatakse mõõtmist piki sirget. Pikettide ja ,,+" punktide märkimisega samaaegselt tehakse situatsiooni mõõdistamine mõlemale poole trassi 25-50m ulatuses (ristjoonte meetodil või tahhümeetriliselt), koostatakse ka tee maa- ala skeem, mida nimetatakse piketaaziks. 3. Ringi kõvera elemendid Kõveral eristatakse rida elemente, esmajärjekorras märgitakse maastikule KA (kõvera algus), KK (kõvera keskpunkt) ja KL (kõvera lõpp). Edasised tähised ja valemid töölehel. 4. Kõvera peapunktide märkimine Kõvera peapunktide märkimist alustatakse pöördenurga tipust, mõõtes nurga tipust piki tangensit tagasi tangensi pikkuse saame kõvera alguse, edasi mõõtes kõvera lõpu. Kõvera
kõverale asetada ei saa ja mõõdetakse tegelikult piki sirgeid kuid arvutatakse välja nn mõõduliig (kõvera pikkuse ja sirgete pikkuste vahe ning tõstetakse mõõdulinti pöördepunktist edasi mõõduliia võrra ja jätkatakse mõõtmist piki sirget. Pikettide ja ,,+" punktide märkimisega samaaegselt tehakse situatsiooni mõõdistamine mõlemale poole trassi 25-50m ulatuses (ristjoonte meetodil või tahhümeetriliselt), koostatakse ka tee maa-ala skeem, mida nimetatakse piketaaziks. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. T tangens kõvera puutujapikkus nurgatipust kõveraalguseni või kõveralõpuni K ringikõverapikkus vahe kaugus kõvera alguse ja lõpuvahel e. kaare pikkus bisektor nurgapoolitaja
annaabi.ee 
