Asva Muinaslinnus
Asva kultuur on
Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli
karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas
Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks
selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate
kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse
linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on
üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on
andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja
pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide
katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad