Ta oli juba kehaehituselt pikk ja peenike ning polnud loodud raske töö tegemiseks. Andres aga ei mõistnud seda ja tappis nii ennast kui ka Krõõta tööga. Selle asemel, et muuta elu naise jaoks lihtsamaks, ei pööranud Andres sellele tähelepanu, ega tegelikkuses mõistnud, et Krõõt ei pea nii just kaua vastu. Näiteks kui Andres lõi uste alumistesse osadesse lauad, et sead ei pääseks tuppa, pidi ka Krõõt nägema mitmekordselt vaeva, et saada raskete vee ämbritega piitadest üle. Nagu ikka, oli naise kohustus kasvatada ka lapsi, lisaks hoida majapidamine korras ja käia ka veel välitöödel abiks. Naise mure oli kogu pere rahulolu. Niimoodi rabas Krõõt tööd teha kuni oma lühikese elu lõpuni ilma, et ta oleks Vargamäel kunagi õnnelikuks saanud. Isegi surres ei mõelnud ta enda raskele saatusele, vaid muretses oma laste ja mehe pärast. Oli Vargamäele uut perenaist ju vaja ja nii ta palus, et Mari tuleks Andresele majapidamisse appi.
- Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta
annaabi.ee 
