Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord
kasu meelitades osapooltelt välja kingitusi, et nood saaks oma soovi. Kuna paavtid nimetasid
ametisse ka piiskoppe, toimus ka piiskopitoolide täitmisel võitlus, toomkapiitli ja Saksa ordu
kandidaatide vahel. Kui ordu seljatagune oli kaitstud, siis surus ta Liivimaal läbi oma
tahtmise, mille peale aga piiskopid palusid abi Euroopa teistelt riikidelt, isegi Leedu
vürstidelt. Teravaimaks muutus olukord 15.sajandil, kui ordul õnnestus meeldivad
kandidaadid saada nii Saare-Lääne kui ka Riia piiskoptoolidele. Kui kaalukauss hakkas ordu
poole kalduma, asus senini sõltumatuks jäänud Dietrich Dameron (Tartu piiskop) otsima
välistoetus, sõlmis ordu hävitamiseks mitmete riikidega leppe, kui koalitsioon lagunes enne
suurt kokkupõrget. Tartusse saabunud 500 mereröövlit suudeti ordu poole vallutada
1396.aastal suuremate jõupingustusteta. Tüli lõpetamiseks kutsuti aasta hiljem kokku Danzigi
kongress, kus otsustati, et peapiiskopid ja toomhärrad pidid olema ordu liikmed, kuid
annaabi.ee 
