Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord
võimuõitlus. Selle juured ulatusid 13.sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia
piiskopi õiguslik vahekord jäi määratlemata. Piiskopid soovisid, et ordumeister alluks
piiskoppidele või isegi olema neist lausa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud seda
kuuldagi. Võitluses sepitseti intriige, mille kohtunikuks oli Rooma paavst, kes lõikas sellest
kasu meelitades osapooltelt välja kingitusi, et nood saaks oma soovi. Kuna paavtid nimetasid
ametisse ka piiskoppe, toimus ka piiskopitoolide täitmisel võitlus, toomkapiitli ja Saksa ordu
kandidaatide vahel. Kui ordu seljatagune oli kaitstud, siis surus ta Liivimaal läbi oma
tahtmise, mille peale aga piiskopid palusid abi Euroopa teistelt riikidelt, isegi Leedu
vürstidelt. Teravaimaks muutus olukord 15.sajandil, kui ordul õnnestus meeldivad
kandidaadid saada nii Saare-Lääne kui ka Riia piiskoptoolidele. Kui kaalukauss hakkas ordu
poole kalduma, asus senini sõltumatuks jäänud Dietrich Dameron (Tartu piiskop) otsima
annaabi.ee 
