Eestlaste muistne vabadusvõitlus
maksma piirajatele raha ja laskma end ristida. Sõjakäik võis olla seotud vürstide
tolleaegse liitlassuhtega piiskop Albertiga ja mõeldud ugalastele lisasurve
avaldamisena. Samas võis tegu olla sooviga ennetada ordu ja piiskopi vallutusi –
eduka retke tulemusena pidasid nad edaspidi Ugandit oma, mitte Riia mõjusfääri
kuuluvaks.
Kolmas sõjakäik Ugandisse
1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade,
piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Varem sõlmitud
rahuleppe mittetäitmise põhjuseid kroonika välja ei too. Piiskopileeri osalust võib
näha osalt vastuteenena Bertoldile, kes veidi varem oli oma jõududega läinud
appi Riiat kuralaste rünnaku vastu kaitsma. Nõrgalt mehitatud Otepää linnuse
juurde jõudes kutsuti Bertold läbirääkimisteks sinna sisse. Samal ajal ronis osa
väest teiselt poolt linnuse ja ründas ugalasi, mõndasid tappes ja teisi põgenema
ajades