Eestlaste muistne vabadusvõitlus
1208. aasta alguses tekkis Liivimaa kristlastel konflikt Ugandi eestlastega, kellele
latgalid ja ordumehed heitsid ette kunagist latgalite ja Pihkvasse suundunud
saksa kaupmeeste varade röövimist. Äravõetud varade tagastamise nõuded olid
mõeldud ilmselt ennekõike provokatsioonina. Riia piiskopile alluva
organisatsioonina loodud Mõõgavendade ordu oli muutunud Riiast lähtuva
ristisõja peamiseks sõjaliseks jõuks, mis polnud aga oma positsiooniga rahul.
1207. aastal saavutati piiskopileeriga kokkulepe, mille kohaselt 1/3 vallutatud
aladest, esialgu Koiva jõe vasakkallas, läks ordu alluvusse. Veel suuremat võimu
taotlenud ordu lootis oma valdustele lisa saada Eestimaalt ja sõlmis liitlassuhted
Tālava latgalite vanematega. Latgalid omakorda olid Läti Henriku sõnade
kohaselt eestlaste ja liivlaste käe läbi varem palju kannatada saanud ning
soovisid orduvendade abil nüüd oma seisundit parandada ja eestlastele kätte
maksta
annaabi.ee 
