Liivi sõda
taani ja poole-leedu.
Samal ajal oli vana-liivimaa killustatud,nõrk ja sisetülides.
Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja
tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma
valdusi laiendada.
Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu
piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu.
1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus
kuninga vend hertsog Magnus.
1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister
Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist.
Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers.
Vana-Liivimaa lõpp:
1561. aastal lõppes vana-liivimaa ajastu: Põhja-eesti läks rootsi alla, lakkas olemast liivi
ordu
annaabi.ee 
