veepaak soojendab omakorda õhku. AURUMINE Saunas on aurumist palju. Nt. Aurumine veepaagis või kuui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust KONDENSEERUMINE Seoses aurumisega esineb kondenseerumine. Kui veeaur langeb põrandale siis ta jahtub ja kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke, siis ta koguneb suurtematesse piiskadesse ja kondenseerub. Kui veeaur on inimkehal, siis ta ka kondenseerub. KASUTATUD KIRJANDUS www.annaabi.ee www.ttkool.ut.ee
Veepahis toimub täpselt sama protsess mis ahjuski Aurumine Saunas on aurumine veepaagis kui vett soojendada Aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis tõitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana kuna veeaur juhib õhust paremeni soojust Aurumise näide Kondenseerumine Seoses aurumisega esineb kondens... Kui veeaur langeb põrandale siis ta jahtub ja kondenseerub Kui veeaur jõuab lakke siis ta koguneb suurtematesse piiskadesse ja kondenseerub Kui veeaur on inimkehal siis ta ka kondenseerub Kondenseerumise näide Kasutatud kirjandus Füüsika õpik 9.klassile Sõbrad www.annaabi.com
Soojusnähtused saunas Erinevad soojusnähtused saunas Aurumine Õhu liikumine Soojusjuhtivus Kondenseerumine Aurumine Saunas on aurumist paljudes erinevates kohtades. Palju aurumist on siis, kui kerisele vett visata. Terve ruumi õhk täitub veeauruga. Soojem õhk tõuseb üles poole. Õhk tundub kuumemana. Sellepärast, et: Veeaur juhib paremini soojust kui õhk Õhu liikumine Saunas liigub õhk tihti. Lae all on õhk kuumem, sest soe õhk on kergem ja tõuseb üles poole. All pool on jahedam õhk. Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui jahedam õhk soojeneb, siis tõuseb see üles. Kuumem õhk üleval pool hakkab jahtuma ja tekib õhuringlus. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. (Joonis) Soojusjuhtivus Saunas on palju ...
vabaneb soojushulk. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojuseks nimetatakse aine sulamiseks kuluvat soojushulka, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab. Aurumine ja kondenseerumine Mille poolest udu erineb veeaurust? Udu on väga väikeste veepiskade kogum. Veearus on nähtamatu, puutub kokku jahedama õhuga ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veearusut piiskadesse ehk kondenseerub. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Õhu liikmisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist. Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ningi keskmine osakeste kiirus väheneb. Mis on aurustamissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks
9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahkumine? Igal ainel on kindel sulamis ja tahkumise T, kui tõst aine T hakkab ta sulama, kui alla lasta siis ta tahkub. 10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J kg 15. Mis on keemine
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub all...
1. Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2. Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur 4. Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. ·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel.
veeauruga ja õhk tundub palavamana: Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur 4. Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. Kasutatud info http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia24.html http://saunyikaminy.ru/data/saun.jpg http://www.google.ru/imgres? newwindow=1&sa=X&biw=1440&bih=775&tbm=isch&tbnid=T8Zh9fIYPvXj3M %3A&imgrefurl=http%3A%2F%2Fftiza.net%2Frusskayabanya %2F&docid=7wSDZHbla3Nw9M&imgurl=http%3A%2F%2Fftiza.net%2Fwpcontent %2Fuploads %2F2013%2F05%2Fbania
visata võimalikult kuuma veega. Nii et nähtused, mis aitavad inimest kuumust taluda ja on inimese jaoks hädavajalikud, põhjustavad kerise ja sauna jahtumist ning suuremat küttekulu. 4. Kondenseerumine Seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. Higistamisel on inimese soojusregulatsioonis väga oluline koht, sest see ei lase kehal üle kuumeneda. Aurustumiseks peab aine energiat juurde saama ja see võetakse enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise. Kuivas saunas võib tihti kuulda muret, et saun ei olegi nii kuum, ma ju üldse ei higista. Vastupidi, sellepärast et intensiivselt higistatakse, ongi kuumus talutav
Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ja selleks kulub energiat. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Aur on väikeste veepiiskade kogum, mis on nähtamatu, puutub õhuga kokku ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondenseerub. Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nimetatakse aurumiseks. Mida rohkem on õhus vee auru, seda niiskem on õhk. Tahkete ainete aurumist nimetatakse sublimeerumiseks. Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa.
annaabi.ee 
