2. Uduvikerkaar ja selle tekkimine · Tekib uduse ilmaga, kui päike paistab läbi udu piisavalt hästi, et tekitada täisvarjusid. · Niisiis saab udukaart näha selge taevaga uduga päikese vastas · Uduvikerkaar on tavaliselt valkjas, harva kerge punaka või sinaka varjundiga ning tekib sageli enne udu hajumist · Tähele võib panna, et udukaare alumine osa on tugevam ja paksem, kuid ülemine osa nõrgem. See on seotud udu tihedusega ning kui paljudelt piisakestelt valgus vaatlejani jõuab. · Udukaar tekib nagu vikerkaargi valguse peegeldumisel ja murdumisel piiskades, kuid ühe olulise erinevusega: difraktsioon mõjutab udukaare välimust oluliselt . · Difraktsioon tähendab lainete paindumist tõkete taha ning mida lühema lainepikkusega on lained, seda väiksemad peavad olema objektid, täpsemalt ligikaudu samas suurusjärgus lainepikkusega, et difraktsioon muutuks oluliseks (nähtavaks).
8 - Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. Maksimaalne veeauru rõhk samal temperatuuril on vee (piisakese) kohal suurem kui jää (kristalli) kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures veepiiskade suhtes ligikaudu küllastav, jääkristallikeste suhtes aga üleküllastav, siis on arusaadav, et piisakestelt aurab vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. - Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise (koagulatsiooni) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakesed ühinevad, voolavad kokku, moodustades juba suurema piisa, mis langeb suurema kiirusega. - Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel ka tahked, so jäised
annaabi.ee 
