produktidest. produktidest. mineraalosakestest (tahm, suits). Nähtavus alla 1 km. 1-10 km. Hõredam kui udu. Tavaliselt üle 1 km, kuid tiheda sombu korral ainult paarkümmend meetrit. Piisakese Tavaliselt 0,005-0,05 mm, Alla 0,00005 mm, väiksem Õhuniiskus on väike, ei läbimõõt, suurem kui hägul, tekitab kui udul, ei tekita tekiniiskustunnet. niiskus niiskustunnet niiskustunnet Värvus Valkjas Hallikas Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana
gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus. Kondensatsioonituumade ümber kujuneb kondensatsiooni algul nn alg- ehk lähtepiisake, mille edasine suurenemine sõltub piisakeste kui soolalahuse kontsentratsioonist ning piisakese kumerusest. 30) Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°. Kondensatsiooni- ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisakesed 7
Sageli räägime veepilvedes, segapilvedest ja jääpilvedest (osakesed on vedelad, segamini on jääkristallid ja veepiisad, jääkristallid). Peamiseks pilvede tekke põhjuseks on tõusvad õhuvoolud, nad tekivad tõusvates õhuvooludes. On ka erandeid, kus põhjuseks on õhumassi kiirguslik jahtumine. Pilve osakest hoiab üleval on osakese hõõrdumine õhu vastu ja temale mõjuvad kaks jõudu: õhuvool hõõrdub piisakese vastu ja lükkab seda ülespoole ja teine on raskusjõud, mis mõjub piisakesele ülevalt alla. Piisake ei liigu ülesse sama kiirusega kui läheb õhk vaid piisake liigub ALATI AEGLASEMALT. Maapinna lähedane õhujahtumine on peamiseks udude tekkimise põhjuseks. Kondensatsiooninivoo - Kõrgus, kust hakkab peale veeauru kondensatsioon, kus temperatuur on jõudnud kastepunkti. Lainjad pilved tekivad seal, kus kõrguses järsult erineb tuulekiirgus. Pilvede klassifitseerimine:
uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, ookeanidest ja meredest veepiiskadega · Algehk lähtepiisakese suurenemine Pilvitus pilvituse hulk näitab kui suur lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis sõltub piisakese kui soolalahuse osa taevalaotusest on pilvedega kaetud. hoogvihm, hooglumi, hooglörts, paiskuvad õhku tuleekahjude, kontsentratsioonist ning piisakese Väljendatakse 10pallises skaalas lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib
annaabi.ee 
