omase lävisageduse Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega *KUIDAS? Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov :järeldusteni 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. *FOTOEFEKTI SEADUSPÄRASUSED Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole . suutelised ainest elektrone vabastama Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV-valgus, .mille lainepikkus jääb vahemikku 5–400 nm Tseesiumil aga nt 680nm.. Tsingil punapiir nt 300 nm *FOTOEFEKTI PUNAPIIR
Nobeli preemia 1921 aastal 4 Fotoefekti seaduspärasused Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov järeldusteni: 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. 5 Fotoefekti punapiir Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV-valgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 5400 nm. Tseesiumil aga nt 680nm.. Tsingil punapiir nt 300 nm 6
kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga võimendirühma kohta on kujutatud sellele rühmale tüüpiline amplituudi- sageduskarakteristiku KU = f (f) kuju, kus KU on võimendi pingevõimendustegur KU = Uvälj / Usis. Võimendatava signaali sageduse järgi eristatakse alalispingevõimendeid, mis on suutelised võimendama kuitahes aeglasi sisendpinge või voolu muutusi (sagedusala ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e. selektiivvõimendid, millel fü / fa < 1,1 ja fü võib ulatuda gigahertsidesse
annaabi.ee 
