testide projekteerimiseks. Riskipõhine testimine- testitakse esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks selgitatakse välja riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid riske, informeerida teisi osapooli tulemustest ning võtta vastu otsused edasise kohta. 22. Funktsionaalne testimine, erinevus programmipõhisest testimisest, ekvivalentsiklasside analüüs, piirolukorrad, otsustustabelid, kasutusjuhud. Funktsionaalne testimine- testimine, mis põhineb süsteemi või komponendi funktsionaalsuse analüüsil. Erinevus programmipõhisest testimisest- FT puhul vaatame programmi kui "musta kasti" - me ei tea tema sisemist ehitust, teame vaid sisendeid ja vastavaid väljundeid. Erinevus on selles, mille põhjal leitakse testide sisendid. FT-st vaatame ekvivalentsiklasside, piirjuhtude ja vea otsingu meetodeid.
Uuriv testimine (exploratory testing) on mitteformaalne tarkvara testimise tehnika, mille puhul testija hindab testide kavandamist nende täitmise käigus ning kasutab saadud informatsiooni uute ja paremate testide projekteerimiseks. Suitsutestimisel (smoke testing) täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Nimetus tuleneb elektroonikatööstusest (seadme esmane sisselülitamine). 9. Funktsionaalne testimine, ekvivalentsiklasside analüüs, piirolukorrad, otsustustabelid, veaotsing, andmepõhine testimine. Antud nõuded, pakkuda testid Spetsifikatsiooni põhise testimise puhul vaatame programmi kui musta kasti, sest me ei tea tema siseehitust, teame vaid sisendeid ja väljundeid (spetsifikatsiooni). Erinevus programmipõhise testimisega ongi selles, mille põhjal leitakse testide sisendid (spetsifikatsioon või programmi tekst); väljundid tekitatakse mõlemal juhul spetsifikatsiooni alusel.
9. OSAVARUTEGURITE MEETODI KASUTAMINE 9.1 Sissejuhatus 9.1.1 Osavarutegurite meetodi olemus (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1...7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn. osavarutegurite meetodi (ingl.k partial safety factor method) abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, matejalide omaduste ja geomeetriliste mtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirolukorrad saavutamata. (2) Eriti tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirseisundi kriteeriume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratletakse käesolevas peatükis. (Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel
annaabi.ee 
