tund). Selle kiirguse allikad on nii tehislikud (sealhulgas ka meditsiiniliseks otstarbeks kasutatavad) kui ka looduslikud. Kasutame kõikide nende allikate puhul sama keskmist riskitegurit, kuna elanikud saavad kiirgust igal aastal. Selle doosiga on elaniku keskmine aastarisk umbes üks 10 OOO-st ja surmaga lõppeva vähi risk on terve eluea kohta üks 66-st. Kõikide tegevuste tulemusel saadud dooside summa ei tohi ületada BSS-i (kiirgusohutuse põhistandard) piirdoosi. Piirmäärasid ei rakendata meditsiinilise diagnostika ja ravi puhul. Kiirgusohutuse põhistandardite direktiivi järgi nõutakse tegevusluba järgmiste alade jaoks: tuumakütusel töötavatel seadmetel töötamine ja nende lammutamine, radioaktiivsete ainete lisamine meditsiinitoodetesse, tarbekaupadesse või toiduainetesse, radioaktiivsete ainete manustamine inimestele või loomadele ravi- või uurimise otstarbel, röntgenaparaatide, kiirendite või radioaktiivsete ainete
reasonable achievable), kehtestades piirdoose ja jälgides kiirgustöötajate ja rahvastiku kiiritust. Kiirguskaitse seisukohalt eeldatakse, et stohhastiliste efektide tekke risk on proportsionaalne doosi suurusega, kusjuures lävidoosi ei eksisteeri. Lisaks eeldatakse, et toime akumuleerub lineaarselt doosiga. See ei kehti suuremate dooside puhul, kus doosi-riski vaheline sõltuvus on keerukam. Eelpoolöeldut arvestades, millist piirdoosi me ka ei kehtestaks, kaasneb sellega alati mingi risk stohhastiliste efektide ilmnemiseks. Seega on vaja põhjendada iga kiirguse kasutamise juht, kaaludes kahju ja kasu suurust, mida konkreetne kiirguse kasutamine inimesele või ühiskonnale toob. Piirdoosid Ekspositsiooni piirdoosid on aastatega muutunud vastavalt sellele, kuidas on suurenenud teadmised kiirguse bioloogilisest toimest ja kooskõlas sellega, kuidas
annaabi.ee 
