Paul Viiding
sinusse, rättimähitusse Siin olla täiuslik,
lootust paradiisile. Sest tuleb ju mattuda
Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas.
täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda
elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast
Välja kloostrist, olla hahkjas paas.
välja piiravasit müüridest
lõikavalt kuuma ja pimestavasse
elu fookusesse.
Vajamata kompassi troosti
ja sakramendi tüürita
mitte tahtagi jõuda
Epitaaf
Ta ärka hommikul helge
ja kõneles endale:
,,Õhtuks olgu mul aegsasti selge
maailm ja mis seal sees!"
Ta rändas pika päeva,
nägi asju halbu ja häid.
Palju on, mida silmad näevad,
aga ... küsimusi jäi,
jäi vaatamata. On soojus