Eestlaste muistne vabadusvõitlus
piiskoppidena.
Soontagana ristimine
Ugandi ja Sakala ristimise ning pooleaastase sõjas toimunud pausi järel oli
järgmiseks loogiliseks rünnakuobjektiks Läänemaa ja selle Riiale lähim kihelkond
Soontagana. 1215./1216. aasta vahetuse paiku kogunes Riia sakslastest,
orduvendadest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest vägi, mis liikus mööda
merejääd Soontaganasse, kus peale külade rüüstamist asuti piirama Soontagana
linnust. Püstitatud piiramistornist heidetud odade ja lastud nooltega õnnestus neil
seesolijatele märkimisväärseid kaotusi põhjustada, lisaks tekkis linnuse kaitsjatel
puudus veest ja toidust. Sellises olukorras algasid lahingu üheksandal päeval
rahuläbirääkimised. Soontaganalased nõustusid piirajate esitatud tingimustega
ristiusk vastu võtta ja ülikute pojad pantvangideks anda ning rahu sõlmitigi.
Üheteistkümnendal päeval lubati linnusesse siseneda preestril, kes seal olnud
annaabi.ee 
