kuu viiakse lääneriikidest Nigeeriasse 2500 tonni elektroonikajäätmeid. See on paratamatus, et prügi tekib, kuid kas on õiglane lasta teistel oma musta pesu pesta, sellega pole mina küll nõus. Maa pakub meile, kõigile elusolevustele, kaitset, elupaika ja toitu. Inimesed on ainsad, kes ei oska seda hinnata, seda näitavad nende teod. Ma usun, et me saaks lihtsalt hakkama ilma uhke mööbli, vägeva auto, suure maja ja hunniku riieteta. Mida vähem me tarbime, seda vähem me piiname Maad. Ma arvan, et meil tuleks rohkem rõhku pöörata oma praegustele tegudele, sest neil, olgu need siis positiivsed või negatiivsed, on suur mõju Maale, selle elustikule ja meie järgnevatele põlvedele.
selleks, et mõistuslikkusele vastu astuda, vaid selleks, et seda kaugemale viia, nii sirgjoonelise, täielikult sõnadesse pandud ratsionaalse diskursi vormis kui ka viisidel, kus seda diskurssi on poeesiaga saastades rikastatud. Tarbimine kui fetis Vajame tõesti mõlemat, sest viis, kuidas praegu elame, pole ei eriti ratsionaalne ega ka eriti poeetiline. Me jälestame sõda, kuid sõjatööstus on meie suurim tööstus. Ihkame pikka elu terves kehas, kuid samal ajal piiname oma keha hävitavate harjumustega. Tahame vabadust ja unistame kammitsematust hedonismist, kuid orjastame endid lõputu palgatööga ning tootmise ja tarbimise tandril võistlemisega. Räägime aususest ja teadlikkusest, kuid võitleme samal ajal keemiliste narkootikumide, pseudoreligioossete fantaasiate ja nüristava meelelahutusega efektiivselt reaalsuse vastu ning suurendame majanduskasvu tootmise ja tarbimise hobuveski on fetis, mida igaüks on kohustatud kummardama
III osa A: Me peatusime Maa tapmise juures. Mida sa öelda tahtsid? D: Kujuta ette, et mikroobid meie kehas hakkavad võtma meie verd ja kasutama seda kui autokütust. Hakkavad võtma vähehaaval meie luid ja ehtima oma kaela ja käsi, et eputada teiste ees. Nad lõikavad maha meie juuksed ja põletavad need või tassivad külla minnes kingituseks, et neid hiljem minema visataks. Midagi taolist teeme me Maaga. Me piiname teda, torgime, tükeldame, katsetame... ja kõik teaduse, progressi ja külluse nimel. Me võtsime selle üle anunnakkidelt raisates, kurnates ressursse. Seda me oleme kõige paremini õppinud. A: Aga kui me poleks neid kasutanud, mida me siis teeksime? Millega sõidaksime, millega kütaksime, mida sööksime? D: Me oleksime võinud seda teha mõttejõuga, ainult soovimise abil. A: Selge. Ainult keegi ei õpeta seda. Miks seda koolis ei õpetata? D: Sest koole kontrollitakse samuti
annaabi.ee 
