peategelane õhtuti oma nukku. Tema vanaema viis Manni sahvrisse, et peategelane saaks rahulikult magama minna ning ei kardaks. Veel kartis peategelane maja, kui ta üksi kodus oli. Talle tundus nagu keegi justkui vaataks akendest välja,toas naksusid põrandad ning kapiuks vajus iseenesest irvakile. Samas, ei olnud peategelane ainuke, kellel olid hirmud. Näiteks, onu sees oli hirm ärapeidetud Saksa täägi pärast, vanema sees mure ning hirm riigilaenu maksmise, piimanormi ja majade äraviimise pärast. Lapsed ei olnud ainukesed, kes kardavad. Ka täiskasvanutel on omad hirmud ning mured, nad ei pruugi seda lihtsalt välja näidata. 15. Koosta mõistekaart peategelase jaoks olulistest inimestest (5, kuigi võib ka rohkem) ja kirjuta, miks nad olid olulised ja mida nad tüdruku jaosk positiivset tegid? EEVALD- Oli sõbralik ja vaatas peategelase joonistusi. Avaldas joonistuste kohta oma arvamust.
minategelane läks magama. Hommikul läksid ema ja vanaema Kõliniitu heina kuivatama. Mt jäi koju. Ta tahtsis järele vaadata, mis on mesipuud, mille katuse onu vahetevahel ära tõstab. Hädavaevu jaksas ta katuse üles tõsta, siis aga kukkus see maha. Mt. pistis käe tarru, ning ehmus, tundes oma käe all külma noatera. Ta uuris nuga, mässis tagasi paberisse ning pani tarru. Ta sai aru, et onu sees oli hirm ärapeidetud Saksa täägi pärast, vanaema sees mure riigilaenu maksmise ning piimanormi pärast, ema sees ahastus suhkru ja palituriide pärast. Tema oli neile lohutus ja vandetõotus tuleviku käest. Teda nähes pidid nad aimama helgemat tulevikku. Minategelane mattis Manni maha, rohkem ei ole ta teda näinud. Järgmisel päeval läks mt esimest korda koos emaga linna. Sinna sõideti bussiga. Pargis muusikat kuuldes mõtles mt taas, et on laps-rahva tulevik. Ema ostis talle jäätist, kuna mt seda aga varsti ei tahtnud, oli ema õnnelik kui sai selle ise ära süüa. Emal
annaabi.ee 
