Kõik müügiks
Sellise seaduse kehtestamine ajaks, aga
inimkaubitsejad veel rohkem peitu ning nende tegevus jätkuks edasi nö põranda all - seega oleme nagu
surnud ringis.
Kirjanduselust sobiks siis ideaalselt näide Eduard Vilde ,, Mäeküla piimamehest". Lugu jutustab
talupoeg Tõnu Prillupist, kes kunagi ei suuda leppida, et kellelgi teisel on rohkem kui temal.
Ootamatult pakub mõisnik talle soodsa pakkumise, mille peale Tõnu viivitamatult ,,jah" ütleb. Tehing
seisneb selles, et Tõnu saab piimameherentnikuks, vastutasuks annab ta oma noore naise Mari
mõisnikule armukeseks. Tõnu teab, et tema on majas peremees, kellel on Mari peale õigused ning
sunnib naist seda tegema, olenemata, mida ta vaene kaasa tunneb. Leian, et see on üks
inimkaubanduse viisidest, sest ka oma lähedane võib viia oma sugulase sellisele teele.
Inimese keha pole ainuke ekspluateerimise viis.
Vaesemates piirkondades on levima hakanud inimeste elundite ebaseaduslik müümine.