arvamuslooga, kultuuri- või spordivaldkonda kuuluva artikliga. Postimehes on kasutatud põhimõtteliselt sama lahendust, kuid minule isiklikult meeldib ja kutsub lugema Päevalehe kujundus. Mõlemad ajalehed kajastavad küll päevakohaseid uudiseid ja võiks arvata, et kahest erinevast lehest võiks lugeda sarnaseid päevasündmuseid, kuid tõsiasi on see, et nii nagu erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade
rikkunud pool peab maksma teisele poolele. Töösuhtes toimib see tavaliselt suunal töötaja tööandjale, kuid ei ole välistatud ka vastupidine kokkulepe. Tööanda "leppetrahvid" on tegelikult lülitatud juba ka seadusesse, nt tööandja vastutus ebaseadusliku ülesütlemise korral. Leppetrahvi ei pea paika panema konkreetse numbriga. See võib tuleneda näiteks töötaja rikkumisele eelneva 6 kuu keskmisest töötasust, riigi keskmisest töötasust või kasvõi piimahinnast. Kui sätestada sõltuvus keskmisest töötasust, siis tuleb ka määrata, mitmekordsest töötasust jutt käib (nt neljakordne eelneva 6 kuu keskmine töötasu). Vastse korral on võimalik tõlgendus, et mõeldud on ühekordset keskmist tasu. Leppetrahv tuleks leppida kokku sellises suuruses, et see kataks rikkumisest tekkiva võimaliku kahju. Erinevus kahju hüvitamisest seisneb selles, et kui on kokku lepitud