töntsakamad ja piimjas-sinaka värvivarjundiga. Lapsel on 20 piimahammast, neist 4 lõike-, 2 silma- ja 4 purihammast nii üla- kui ka alalõuas. Piimahambad on vajalikud toidu peenestamiseks ning lõualuude kasvamisel säilitades ruumi jäävhammastele. ·Piimahambaid nimetatakse ka ajutiseks hammaskonnaks. 2. JÄÄVHAMBAD Jäävhambad on tugeva struktuuriga hambad, mis vahetavad välja piimahambad. Võrreldes piimahammastega on nad mõõtmetelt suuremad. Hambavärvus on inimestel erinev, see võib varieeruda valge, kollaka, hallika, pruunika ja roheka nüansi vahel. Hiljemalt 20. eluaastaks peaks neid suus olema 32, kuid mõnel inimesel on siiski 28 hammast- sel juhul on ilmselt tarkusehambad igeme sees. 2.1 Lõikehambad Peitlitaolise lõikava servaga hambad, mis asuvad lõualuu eesosas. Nad toimivad toidu tükeldajatena ning arvult on neid 4 kummaski lõualuus. Ülemised lõikehambad on suuremad ning kujult
Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid
annaabi.ee 
