Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades autodes reisimine pole ka hea. Marss püsti ütles Kand valjult ja karmilt....
annaabi.ee 
