Eesti kirjanduse ajalugu I
Läti Henriku Liivimaa kroonika: kroonika alagab palvega. Korduvad metafoorid maa-mer,
valgus, püha, usk, kink, aare, rõõm neid motiive kasutab ka edaspidi. Teemaks on liivlaste,
eestlaste, lätlaste ristiusustamine 1184 1227. Aega määratakse kroonikas piiskoppide
valitsuse järgi. Faktid, suhestumine Vana Testamendiga. Intertekstuaalsus. Henrik oli väga
hea Piibli tundja kroonikast on leitud üle 1000 viite Piiblile. Sellega toob sisse selgelt
eristatavad kaks tasandit: muistne piiblimaailm ja kaasaeg. Liivlased on valelikud paganad.
Lollid. Baltisakslased on heaad. Kuidas ,,usk" maale tuleb? Kaupmehed (raha) - > nende
varjus tulevad preestrid (jumalasõna) -> siis ehitajad (kodukindlus) -> ja siis sõjamehed
(sõda).
Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast
nähtuvad suhted teiste maadega, seal on mainitud Saksamaad (kust toodi naisi), Itaaliat jne.