20. sajandi alguses võeti kasutusele olev kääne, i-ülivõrre ja i-mitmus Eesti keele sotsioperioodid Muinasaeg eesti keel oli ainuke suhtlus keel Kujunesid välja eesti keele põhimurded Kirjakeel puudus Orduaeg algas 13. sajandil Lihtrahvas rääkis eesti keelt Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keel Eesti keelne kultuur oli suuline Rootsi aeg algas 16. sajand teine pool Eesti keel oli almaklassi keel Alamsaksa keelele kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel Administratsiooni keelena rootsi keel Ladina keele osatähtsus vähenes Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel
esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. 2) Orduaeg(1200-1550) tänu ristiusustamisele rääkis eestis lihtrahvas eesti keelt, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. 3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsioonikeelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes. Linnad mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed, loodi eesti kirjakeel, perioodi lõpul oli u 10% eestlaskonnast kirjaoskajad. 4)Mõisaaeg(1700-1860)algas eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Mõisad ja pärisorjus. Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust
annaabi.ee 
