raisataks väärtuslikku mullapinda ning mahub rohkem istikuid. Laest tuleks kinnitused, mis ulatuks kuni poole meetri kõrguseni maapinnast, nende küljes oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5. Pihustitena kasutataks sprinklereid, ehk maapinnalt oleks pandud postikesed, mille otsas on 180 kraadi pöörlev pihusti, vee surve mõjul sprinkler liigub ja pihustab etteantud alasse, istikute poole, vett. Sprinklerid saaks asetada vahekäiku, mistõttu nad ei jääks ette istikute istutamisele ja üles võtmisele. Nad oleks lihtsalt liigutatavad postid. Sprinkleritesse jõuaks vesi läbi voolikute, kuhu see omakorda jõuaks pumpadest. Vahekäiku peaks nad
Surumine kestab seni, kuni kaldlõikeserv avab ülevoolu ava ja algab ülevool ning plunžeri peal olev kütus voolab ülevoolutorusse. Rõhk langeb järsult, sulgub surveklapp ja lõpeb kütuse andmine pihustisse. Jätkub plunžeri üles liikumine, toimub ülevool ning plunžer jõuab ÜSS. Kui plunžer liigub ÜSS-st ASS, siis tekib hõrendus ja kütus voolab täiteava kaudu plunžeri peale. Nii jõuab plunžer uuesti ASS ja kogu tsükkel kordub. Pihustitena kasutatakse mitmeaugulisi pihusteid. Pihustid on paigutatud silindrikaane keskele. Avasid Ø 0,3mm on pihustis 9, pihustusnurk on 110° ja nõela tõus 0,85mm. Pihusti kere sisse on paigutatud tõukurivarras, vedru, 17 vahetükk ja reguleerimispolt koos mutriga. Pihusti suletakse pealt kaanega. Kere alumisse otsa keeratakse pihusti otsik, mis fikseeritakse tiftiga, pihusti otsikus asub pihusti nõel. Pihusteid jahutatakse tsirkulastsiooniõliga.
annaabi.ee 
