Harilik saar
kõrgus vaid üksikutel kolmekümne meetrini. Tavaliselt kasvavad saared meil 20-25
meetriseks.Eesti võimsaimad saared kasvavad meie kodulinnale küllaltki lähedal. Pikim
saarepuu kasvab Audru pargis ja tema kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 31,5 meetrit. Jämedaim
harilik saar, mille tüve ümbermõõduks on saadud 6,6 meetrit, asub Kivi-Vigalas.
Harilik saar on kõigil aastaaegadel kergelt äratuntav. Suvel tunneme saare ära suurte, roheliste
paaritusulgjate liitlehtede järgi ja talvel pigimustade pungade järgi. Saar on tuultolmneja ja
seetõttu õitseb ta enne lehtimist. Saare vili on tiivuline pähklike, mis valmib sügisel, kuid
variseb alles järgmise aasta varakevadel. Peale seemnete uueneb saar ka vegetatiivselt: annab
peale raiumist rikkalikult kännuvõsu. Saar kardab rohusööjaid metsloomi, külma, saarevähki
ja kahjurputukaid.
Saare eluiga ei ole väga pikk ja on tavaliselt alla kolmesaja aasta. Saart on nimetatud ka