Sissejuhatus Selles referaadis teen ülevaate sellest,kuidas toimub süsinikkiudude valmistamine erineva iseloomuga pigiliikidest, millised on ühe või teise eelised ja puudused ning milliseid meetodeid kasutatakse, et pigist valmiksid kvaliteetsed ja vastupidavad süsinikkiud. Süsinikkiudude valmistamine pigist Süsinikkiude valmistatakse erineva päritoluga pigiliikidest (toornaftast, kivisöest). Enim kasutatakse selleks toornafta töötlemisel saadud pigi, sest kivisöest saadud pigil on suurem tahkete osakeste sisaldus, mis kiirendab kuumutamisel koksi moodustumist ja võib põhjustada süsinikkiudude katkemist töötlemisel. Pigikiude tehakse pigi sulamist. Süsinikkiud moodustuvad pigikiudude karboneerimisel üle 1000°C juures. Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad esmalt läbima stabiliseerimisprotsessi: 250-400°C juures oksüdeeritakse õhus; peale karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri
tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis - temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast keskkonnast soojusena. Korrapäratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (näiteks klaasil, pigil ja vaigul) kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad järk - järgult. Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse olekusse. Kristallid võivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri, küllastunud lahuse jahtudes või aurustudes, auru kondenseerudes (näiteks veeauru kondenseerudes tekivad lume - ja jääkristallid ja korrapäratu ehitus) amorfsete ainete
annaabi.ee 
