Vene aeg - XVIII sajand
oldi Rootsi riigist tolerantsemad. Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi
kindralsuperintendent, Eestimaal aga üks maanõunikest
Pietism levis Baltikumi Saksamaalt. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev
konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat
tunnetamist. 1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas,
oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel. Tänu pietistidele sai luteri
usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati.
Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed
vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis
liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks.
Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust
nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi
annaabi.ee 
