temperatuurisõltuvus, niiskusekindlus ning suur hüvetegur. On olemas nii otsene piesoefekt kui ka pieso pöördefekt. Piesotajurite töö põhineb otsesel piesoefektil, mille korral välise jõu toimel tekib piesomaterjali pinnal elektripotentsiaal (joonis 3.14). Pöördefekti kasutatakse piesotäiturites, nt. kõlarites ja mootorites, kus piesomaterjali elektilise mõjutamise tulemusena muutuvad tema mõõtmed. Kristallide piesoelektrilised omadused sõltuvad nende struktuurist. Piesoelektrikuteks on kõik püroelektrikud, s. t. spontaanselt polariseeritud dielektrikud. Mehaanilise deformatsiooni korral muutub spontaanse polariseerituse suurus, mille tulemuseks on otsene piesoefekt. Piesoelektriline efekt tekib ka mõnede teiste materjalide, nt. kvartsi korral. Võib väita, et piesoefekti ei teki kristallides, millel on sümmeetriakese, s. t. polarisatsioon tekib vaid mittesümmeetriliste kristallide puhul.
Spontaanse polarisatsiooni korral on ioonid spontaanselt (iseenesest) nihkunud veidi kristallvõre sõlmedest välja. Joonisel 5.20 on näidatud, kuidas see toimub ühe tüüpilise ferroelektriku BaTiO 3 korral. Iga polarisatsiooni liik annab oma panuse dielektrilise läbitavuse väärtusesse, mis kaob alates mingist elektrivälja sagedusest, kui see polarisatsioon ei jõua enam toimuda (joonis 3.4). On veel üks liik dielektrikuid, mis polariseeruvad mehaanilise surve toimel. Neid nimetatakse piesoelektrikuteks (näiteks piesokvarts s.o kvartsi monokristall). 3.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Vaatleme siin ainult tahkeid dielektrikuid, kuigi ka gaasid ja suur osa vedelikke on dielektrikud. Polarisatsiooniprotsessidega, mis on ju laengute liikumine (nihkumine), kaasneb polarisatsioonivool, nagu igasuguse laengute liikumisega. Alalispinge korral esineb polarisatsioonivool ainult pinge sisse- ja väljalülitamise hetkel, vahelduvpinge korral aga pidevalt.
annaabi.ee 
