17. ja 18. sajandi mood
üleüldine parukakandmise käsk.
Kui alguses olid tema parukad suhteliselt rahumeelsed, siis varsti hakkasid nad
kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitab otseselt nende väljanägemisele.
Parukate kandmine muutus nii oluliseks, et hakati eristuma vastavalt seisusele.
Vaimulikel oli nn ,,Hispaania" parukas, mis oli keskmise tiheduse ja ümara
kujuga, kõrgete ametnike oma oli suur ja kõrge ning kandilise kujuga,
sõjav'elaste oma seoti tagant lindiga kinni.
Üle Louis XIV noorukipõlve pidutsemiseperioodil ,,noorenesid" ka daamid,
kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid
tagant lindiga seotud. Omal kohal olid ka spiraalidena keerduvad lokid.
17. sajandi 60. Aastast levis fontange (pr) tanuga teostatud kõrge soeng, mis
püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed
puhus tuul jahi ajal juuksed sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis
vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale
annaabi.ee 
