Kell ja aeg
Tõeline päikeseaeg, mida saab mõõta päikesekellaga, ei kulge ühtlase
kiirusega. Seetõttu on keskmise päikeseaja põhjal kasutusele võetud
keskmine päikeseööpäev, mis võrdub tegeliku päikeseööpäeva
aastakeskmisega.
Keskmine päikeseaeg kulgeb ühtlase kiirusega ning selle alusel arvestatakse
tsiviilaega, mida näitavad kellad. Tegelikult ei ole ka keskmine päikeseaeg
täpselt ühtlane, sest Maa pöörlemist pidutdavad vähesel määral looded ja
muud tegurid.
Gravitatsiooniseadus võimaldab ennustada Kuu asendit orbiidil igal antud
ajahetkel. Teiselt poolt, Kuu täpne asend võimaldab usaldatavalt aega
määrata, sest Kuu liikumine ei aeglustu. Kuu asendi põhjal arvestatavat aega
nimetatakse efemeriidiajaks. See kulgeb üsna ühtlaselt. 20. sajandi jooksul
kogunenud erinevus keskmise päikeseaja ja efemeriidiaja vahel on üle poole
minuti.