Anu Männi raamatust "Keskaegsed pidustused Liivimaa linnades"
(siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda).
Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja
Püha Olavi gild. Nii rae kui gildide tähtsamad pidustused said juba eelpool mainitud. Autor
toob välja ka ühe erinevuse kaupmeeste ja käsitööliste gildide pidustuste vahel, nimelt
puuduvad andmed käsitööliste maikrahvipeo pidamise kohta.
Kui Läänemereäärsete maade pidustustekalender sarnaneb, siis Lääne ja Lõuna-Euroopas oli
olulisem linnade, kirikute ja gildide kaitsepühakute päevade tähistamine. Autor osutab ikka
tähelepanu asjaolule, et nagu keskaegsetele pühadele omane, olid ka Läänemeremaades
religioossed ja ilmalikud kombetäitmised omavahel tihedalt põimunud. See raamat on
pühendatud ilmaliku kallakuga pidustustele, seega religioossetel kombetalitlustel pikemalt ei
annaabi.ee 
