1.Kõige keskkonnakahjulikum plast on: - PVC õige -PPA -PCP -PVA 2. Millist värvi jahutusvedelikke ei tohi omavahel segada? Sinist ja punast. 3. Hüdraulikavedelike peamine kasutuskoht on - automaatkäigukastid - õige - autode roolivõimendid - õige - pidurisüsteemid - hõõrddiferentsiaalid - õige 4. Kus kasutatakse autodes DOT 3; DOT 4; DOT 5 vedelikke? Pidurivedelikud 5. ATF vedelikke kasutatakse..........................................?. Kasutatakse roolivõimendites ja automaatkäigukastides.
................................. 12 3.4 Määrete kvaliteedinäitajad ........................................................................... 12 3.5 Määrete liigitus ............................................................................................ 12 4. Tehnilised vedelikud ..................................................................................... 13 4.1 Jahutusvedelikud ......................................................................................... 13 4.2 Pidurivedelikud ............................................................................................ 15 4.3 Klaasipesuvedelikud .................................................................................... 16 1. Autokütused 1. 1. Bensiin Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga
Etaandiool Liis Kivirand ja Brita Palmiste Ajalugu Valmistati esimest korda Prantsusmaal 1859. aastal CharlesAdolphe Wurtzi poolt. Enne Esimest maailmasõda seda ärilistel eesmärkidel ei toodetud. Esimese maailmasõja ajal hakati seda kasutama lõhkeainete koostises. 1929. aastaks hakati seda kasutama peaaegu kõigi dünamiiditootjate poolt. Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses. Praegu toodetakse seda etaanoksiidi ja vee reageerimisel: C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon t...
25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ;
liitiumseebi baasil. Sobib liug- ja veerelaagritele ning erinevat liiki ülekannete määrimiseks. LITOOL Plastne määre (GOST 1033-79) kasutamiseks masinate ja mehhanismide hõõrduvates osades. Lubatud töötemp. -25 kuni +65. Piisavalt võimsates mehhanismides (laagrid, plokid jne.) kuni -50C. SOLIDOOL Erivedelikud ADNOC pidurivedelik DOT 3 ja DOT 4 FMVSS 116 DOT 3; FMVSS 116 DOT 4, SAE J1 703F ADNOC pidurivedelikud on sünteeshüdrovedelikud trummel- ja ketaspiduri süsteemidele, milles on vajalik kasutada sünteesvedelikke. Need aitavad ära hoida pidurdusvõime kadumist, mille võib esile kutsuda rasketest töötingimustest põhjustatud liiga kõrge temperatuur. ADNOC pidurivedelikud sisaldavad korrosiooni- ja oksüdatsiooniinhibiitoreid, mis tagavad pidurisüsteemile suurema töökindluse. ADNOC pidurivedelikud sobivad ja segunevad kõigi teiste samadele
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
koos pesuveega Autoosade pesemise jäätmed Võib segada õlieraldaja jäätmetega Roostekaitse eraldamise jäätmed Ei tohi juhtida liiva- ja õlieraldajatesse, sest võib need ummistada Värvimisjäätmed Värvijäägid, pesulahused, pooltühjad purgid; võib koguda koos Jahutus- ja pidurivedelikud Võib koguda koos Pliiakud Nii plii kui väävelhape on kahjulikud; hoida soojas laos, välitingimustes hoida happekindlates konteinerites, et purunemisel ei lekiks hapet pinnasesse Õlisisaldusega metallijäätmed ( filtrid, Kogutakse koos ühte konteinerisse amortisaatorid, jms.)
25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
