• Õlifilter • Klaasipesurite pihustid • Vedelike kontroll, vajadusel lisamine. • Klaasipuhasti harjad • Aku • Mootori ajamirihmadseisupidur • Esi/tagaklaasi pesur • Voolikud, klambrid • Siduripedaali käik • Jahutusvedelik • Piduriklotside seisukord • Pidurivedelik(norm 0-0,5% niiskus) • Rehvirõhud • Roolivõimendi vedelik • Heitgaaside saasteainete kontroll(bensiinimootoril) • Testsõit Vahehooldus kahe põhihoolduse vahel, võrdsel läbisõidul.
ja korallidele. · naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-) · keemiatööstuses ksltsiumstearaadi tootmisel · toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks) · indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks · täidisena · naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks · piduriklotside tootmisel · eboniidi tootmisel · kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks · Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal Terviseriskid Kaltsiumhüdroksiidi üledoosil võivad olla ohtlikud sümptomid, sealhulgas: · hingamisraskused · sisemine verejooks · madal vereõhk · ohtlik muutus vere pH-s, mis kahjustab siseorganeid o
planeeri ette. 5.Remondi baasi planeerimine Remondi baasiks on olemas garaaz koos kanaliga. Garaaz on väike sisse mahub 1 sõiduauto. Olemas on mutrivõtmate komplektid, kruvikeerajad ja teised väikemateks töödeks vajalikud tööriistad. Kuid sinna oleks veel vaja muretseda keevitused, kompressor ja suruõhu tööriistad. Kanali valgustuses kasutan 12V. 6.Tööde kirjeldus Kohapeal teen ainult väikse mauhulisi töid nagu näiteks õli vahetus, jahutusvedeliku vahetus,piduriklotside vahetus, vajalikud trosside pingutused (käsipidur, sidur,käigukast jne.). Igasugused õlitamised ja määrimised.
liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist mõniminut, ühendatud pinnad rullitakse kinni, eriti tugev liide tekib siis kui oida seda kokkusurutuna ööpäev. Liide on vee ja külmakindel kuid ei talu õlisid kütuseid ja lahusteid. BC-10D liimitakse piduriklotside hõõrtkatteid. See liide talub lühiaialist temperatuuri. Puhastatud karestatud ja rasvastatud kihtidele määritakse õhuke kiht liimi mida kuivatatakse toatemperatuuril 45 minutit, seejärel määritakse peale teinekiht ja lastakse kuivada 15 minutit siis surutakse pinnad tugevasti kokku selleks võib kasutada piduritrumlit ja pitskruvisid. Liim polumeruseerub(kuivab) 180kraadise temperatuuriga kapis 1,5 tunni jooksul, tetail
Kalkwasseri seguks). parkimistööstuses lisahappe neutraliseerimiseks. naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-). keemiatööstuses kaltsiumstearaadi tootmisel. toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks). indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks, naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks. piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat, põletamata lubi Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist.
Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita". Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust,pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Mõned näited selgitamaks, mida takistusteguri väärtus tähendab: 0.1 = Märg jää 0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt
Sain arendada oma suhtlus valmidust firma töötajate ehk autojuhtide peal, kellele rääkisin ära tehtud tööd. 4.7 Tellimuse vastuvõtt ja tellimuselehe koostamine(esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine) Tellimuse vastuvõtu võtsin vastu firmas töötavalt klienditeenindajalt kes jagas tööülesandeid, otseselt klientidelt ei võtnud, kuna töötasin töökojas ja tööde vastuvõtt oli poes. Tellimuslehte ka ei täitnud. Kontakti loomisega sain hakkama. 4.8 Piduriklotside ja pidurisadulate seisukorra kontrollimine ja vahetamine 4.9 Pidurivedeliku vahetus. 4.10 Auto osade lahti võtmine ja kokkupanemine(polstrid,stanged, kapotid, pagasniku luugid, tuled). Tööd olid vähe keerukad. Aga sain juhendaja juhendamisel hakkama. 5. PRAKTIKAJUHENDAJA Minu praktika juhendajaks määrati autoremondi töökoja rehvitööline. Minu praktika juhendaja oli noor ja mõistev. Temalt võis alati abi küsida. Enamasti sai ta mind alati aidata,
autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel
vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur 1 Bremse Rico Kapsi Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid2. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel
esisilla pidurdusrõhku, lastes avas 1 olevat suruõhku avasse 2 proportsionaalselt pedaalile vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku. Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/3M: Sele 12. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/3M (allikas: MAN) A402 EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), B119...B122 ratta pöörlemissageduse andur, B332...B335 piduriklotside kulumise andurid, Y264 tagasilla rõhureguleerimismoodul, Y368liiasusklapp, Y278 haagisepidurite juhtklapp, X317 haagise pistikupesa, 1 toitepinge, 2 CANandmesiin. Skeemil kujutatakse õhutorusid pideva joonega ja elektrijuhtmeid punktiirjoonega. Pildigalerii Compact CBU (allikas: WABCO) Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/4M: Sele 13. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/4M (allikas: MAN)
Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega liigutatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlit poole. Viimased pöörlevad koos auto rattaga ja piduriklotside surve toimel tekibki pidurdus. · Roolivõimendi abil on auto rooli palju lihtsam keerata. Sselle töö hõlbustab hüdraulika. Hündropump pumpab õli läbi rooli all asuva klapi, mis avaldab vastavat survet paremale või vasakule poole pöörates. Olenevalt siis rooli asendist. Surve all olev õli tekitab hüdraulilise jõu, mis hõlbustab rooli keeramist märgatavalt
Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Mõned näited selgitamaks, mida takistusteguri väärtus tähendab: 0.1 = Märg jää 0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt 1 = Ei saavutata kunagi Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid
parkimistööstuses lisahappe neutraliseerimiseks. naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-). keemiatööstuses kaltsiumstearaadi tootmisel. toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks). indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks täidisena naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks. piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat
kasutamiseks toiduainete läheduses. ROST OFF PLUS Eriti tõhus rooste-eemaldi plus määrivad omadused tänu OMC lisaainele MULTI Mitmeotstarbeline spray, määrdumatu PTFE SPRAY kuiv määrdeaine, värvitu määrdekiht metallile, plastile, puule. HSP 1400 Kõrgeid temperatuure taluv erimäärdeaine Cu-800 VASEPASTA Piduri- ja siduriosade määrimisek Temperatuuri- ja survet taluv PIDURIKAITSE HT Takistab piduriklotside kinnipõlemist, roostetamist ja kriginat. Vähendab hõõrdumist ja kulumist. Eriti hea ja püsiv määrimine. Ei sisalda metalli, sobib eriti hästi autodele, millel on ABS-pidurid. Liitiumilisandiga universaalmääre suurtele koormustele. Sisaldab suure survetaluvuse (EP-) lisandeid. · Pikkade intervallidega määrimiseks. · Kõrge survetaluvus tänu EP-lisanditele. · Hea tihendusvõimega ja veekindel. · Oksüdeerumis- ja korrosioonikindel.
eemaldamata kindlaks teha ei ole võimalik (v.a. ainult uute ketaste puhul pärast paigaldamist). 4 Ketta paksuse muutumist määratakse mikromeetri (mitte nihiku!) abil pärast ketta eemaldamist. Viimase tuvastamisel ketas (kettad) garantiihüvitamisele ei kuulu! BMW5 E39 ME-23-0396 kõverdumine ei ole (eriti diiselautode puhul) seega olemuselt garantii, vaid paratamatus ning soovitav oleks auto omanikke sellest teavitada. Piduriklotside vilistamist põhjustab ainult klotside mikroskoopiline vibreerimine sadulas ja sõltub mitte ainult klotsi toetuspindade kulumisest sadularaamil, vaid suurel määral ka klotsi- sadula üldisest konfiguratsioonist. On tunnustatud fakt, et erinevatel mudelitel on "soodumus" klotside vibratsiooniks erinev. Näitena võiks tuua sellesama BMW5 E39 esiklotsid 2270-25. Eksperimendi korras uuena vilistanud ja nädalapäevad kasutuses olnud klotsid paigaldati teisele autole ja vilet ei tekkinud.
paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita". Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. 5 Mõned näited selgitamaks, mida takistusteguri väärtus tähendab: 0.1 = Märg jää 0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt 1 = Ei saavutata kunagi Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad
See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu. Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli hoiatab juhti liiga madala pidurivedeliku taseme, mõne- del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS) Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto pidurdamise ajal. Näiteks tavapiduritega pidurda-
Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks. Nii kasutati kogu energiat vaid suurtel kiirustel. Tänapäevane kontroller seadistab kiirust ja kiirendust elektrilise protsessiga. Pidurdades kasutab kontroller mootorit generaatorina, muutes tekkiva kineetilise energia kuumuseks, mis teisaldatakse mootori poolt elektriks ja sellega laetakse akusid. Selline süsteem mitte ainult ei pikenda maksimaalset sõidukaugust 5-10 protsendi võrra, vaid vähendab ka piduriklotside kulumist. 1.3. Aku Elektriauto aku täidab sama ülesannet nagu kütusepaak tavalisel sõidukil. See sisaldab tavaliselt 6, 8 või 12ne voldiseid akusid sarnaselt bensiinimootoriga autoga. Erinevat tüüpi akusid eristatakse selles olevate materjalide järgi. Kui tavaauto paak mahutab energiat 800 kuni 1500 kilomeetri sõitmiseks, enne otsa saamist, siis elektriautod saavad sõita ainult 80 kuni 200 km. 6 7 2
käib vähe teistmoodi kuna selle OHV mootori nukkvõll asub mootori plokis. St. Et seda klapipilu saab reguleerida nooruri ja klapi vahelt. Nookuri teisesotsus asetseva reguleer kruvi ja mutri abil. 52.pihustite avanemis rõhkude kontroll k-jetronic saab kontrollida vastavas stendis enamasti seda rõhku reguleerida ei saa . kui pihustid avanevad liiga vara ei teki õiget pihustamist ja sellised pihustid tuleb vahetada. 53.sõidupidurite rikked ja th on piduriklotside kulumine , pidurikettste kulumine, pidritöösilindrite kinnijäämine või lekked. Peasilindri mansettide kulumine või purunemine. TH käigus kontrollitakse või vahetatakse piduri klotsid vi kettad.Ketaspidurite puhul määritakse pidurisuporte liugureid. Iga 2 a tagant tuleks ka vahetada pidurivedelik kuna to imeb endasse vett. Pidurivoolikute kontroll 54.kolvirõngaste margid ja kontroll enamasti kompresiooni mõõtmise käigus ilmnenud vähene rõhk silindris on
Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia maksimaalne naaberpunktidega võrreldes; siin vähimgi välistõuge rikub tasakaalu, kelk ei tule iseenesest kunagi mäe otsa tagasi
Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia maksimaalne naaberpunktidega võrreldes; siin vähimgi välistõuge rikub tasakaalu, kelk ei tule iseenesest kunagi mäe otsa tagasi
168 169 ara j ühtimiseks võivad trumli (rummu) välispinnal olla jahutusribid. Kaalu vähendamiseks on pidurikilp valatud alumiiniumisulamist. Klotsid valmistatakse kas terasest või alumiiniumist. Hõõrdumise suurendamiseks on nendele needitud (harvem liimitud) asbesti ja bakeliitvaigu segust hõõrdkatted, Piduriklotside üks ots toetub kilbile kinnita- tud tugisõrmele, teine aga piduriajamiga ühendatud pöö- rale. Klotse hoiavad algasendis tagastusvedrud. Jalgpiduri ajam koosneb pedaalist, reguleeritava pikku- sega vardast ja klotse laiali suruvast pöörast ning selle võlliga ühendatud hoovast. Jalgpiduri ajamiga on mootor- ratastel ja motorolleritel ühendatud stopptulelüliti. Käsipi- duri ajamis on lingi ja pööra vaheliseks sidelüliks tross. Pööra algseisu (s. o
- lihtsustab hrdeslme konstruktsiooni. Vedelad määrded: õlid ( industriaal-, silindri-, värtna-,turbiini- kompresoriõli), piiritus, rasvhapped. 67 5. PAAGUTATUD FRIKTSIOONMATERJALID (PFM) Paagutatud friksioonmaterjalid (PFM) on pulbertehnoloogia teel saadud friktsioonmaterjalid, mida kasutatakse pöördemomenti ülekandvates mehhanismides. PFM kasutatakse piduriklotside, siduri- ja kaitsemuhvide jne valmistamiseks ja frikt- sioonülekannetes, kus ju ülekandmiseks kasutatakse hrdejudu (variaatorid, hrdsidurid jne). PFM kasutatakse autodes, lennukites, raudtee ja trammivagunites, teede- ja ehitusmasinates, metallilikepinkides, pressides jne. Kaasaja mehhanismides ja masinates pidurdatakse kiirustelt kuni 100 m/s koormustega kuni 3,5 MPa. Pidurdamisel peab materjal lühikese aja jooksul hrdesl-
Nt kui A on langetanud B aias puid, siis ilmselt ei saa seda tagajärge enam kõrvaldada (esialgset olukorda taastada). Tuleb piirduda kahju hüvitamisega. Nt A viib oma auto B juurde remonti käigukangi vahetamiseks. Ometi vahetatakse ära ka piduriklotsid, kuigi B-l selleks mingit õigustust ei olnud ja ta polnud ka selles osas heauskne. A saab nõuda uute piduriklotside äravõtmist ja vanade tagasipanemist. 47. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja heauskselt? (Heauskne on asjaajaja, kes ei tea ega peagi teadma, et õigustatud KAA eeldused ei ole täidetud.) 15 Heauskne õigustamatu asjaajaja ei pea kõrvaldama tagajärgi ja peab hüvitama üksnes selle kahju, mis on
annaabi.ee 
