pöörlemissuuna muutmine; kiirenduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelast välja käivitustakisti või reostaat. Kiirenduskontaktoreid võib olla juhtimisskeemis rohkem kui üks; kiirendusrelee kiirenduskontaktori tööd juhtiv relee; pidurduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelasse pidurdusvoolu piirav pidurdustakisti; pidurdusrelee pidurduskontaktori tööd juhtiv relee. 1.2. Kontaktjuhtimisskeemide tüüpsõlmed. Elektriajamite juhtimise kontaktskeemides on kasutusel hulgaliselt mitmesuguseid tüüpsõlmi, milliste vajalikul viisil ühtseks juhtimisskeemiks ühendamisel saamegi vajaliku juhtimisskeemi. Järgnevalt vaatlemegi sagedamini kasutatavaid tüüpsõlmi. 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed.
regulaator, on tavaliselt süsteemiga ühildatud. Kaks vasturööpselt lülitatud sildalaldit on ühendatud samasse vahelduvvooluvõrku. Mõlemat kahekvadrandilist muundurit saab siin kasutada mootori rekuperatiivpidurdusel. Sellises talitluses töötab pidurdav muundur vaheldina ning juhib mootori vastuelektromotoorjõu poolt tekitatud voolu. Mootori poolt toodetud energia tagastatakse vahelduvvoolu toitevõrku. Pidurdavat muundurit võib kasutada pidurdusvoolu säilitamiseks maksimaalsel tasemel, et pidurdada mootor nullkiiruseni. Pidurduse juhtimiseks säilitavad türistoride tüürnurgad kogu pidurduse kestel sobiva väärtuse. Momendi juhtimiseks võib lisada sisemise juhtimiskontuuri, mis asendab ankruvoolu juhtimiskontuuri alalisvooluajamites. Kiiruse ja voolukontuure vaadeldakse harilikult kui hierarhilisi juhtimiskontuure. Juhtimiskontuurid on üksteisest eraldatud, kusjuures iga kontuur peab töötama sellele määratud piiratud tingimustes.